Mõnikord ma ei usu, et ma olen sellise asjaga hakkama saanud. See on üks neist kordadest, kuid kuna põhja all on minu väike märk, peab see nii olema. 
Mul on kolm erinevat jääkraklee glasuuri retsepti, neil kõigil on erinevad omadused, nad annavad erineva välimuse ja sobivad erinevatele pindadele. Seda toosil olevat glasuuri saab kasutada ainult horisontaalsele pinnale, kuna see on väga voolav. Samas tekitab ta väga lummava sädeleva efekti, kui valgus pragudelt tagasi peegeldub.
Osad ütlevad, et keraamikud on kõige õnnetumad meistrid sest neil ei tule väga sagedasti asjad nii välja nagu nad ootasid ja tahtsid. Esimest korda proovisin semi portselani ning tahtsin saada õrna leherohelise läbipaitva tooni aga selle tooni sain vaid väikese täpina kaane nupu sisse.
Aegajalt on siis ka toosi asemel harjutuseks tulnud mõni vaas hoopis ja teinekord olen neid vaase ka tahtlikult teinud.
See “rebitud” välimus meenutab puutüve või kuivusest mõranenud maad.
Selle efekti saavutab anuma välise kihi kiire kuivatamisega, kasutades naatriumsilikaati (vesiklaas) ja põletit. Tehtud mustast hispaania savist ning rebitud tekstuur on peale eelpõletust täidetud valge engoobiga moodustamaks huvitava kontrasti.
0 Comments