Jääkraklee kollektsioon

Esimest korda avastasin jääkraklee glasuuri täiesti juhuslikult internetist piltidelt. See oli jahmatavalt ilus. Esimesest hetkest teadsin, et see saab olema minu glasuur ja midagi, millest võiks tulevikus kujundada oma peamise kollektsiooni. Hakkasin otsima selle glasuuri kohta rohkem informatsiooni – selle algupära, retsepte ja valmistamise-põletamise õpetusi. Peaaegu igas minu glasuuripõletuses hakkasid sees olema ka erinevad testid selle glasuuriga, et avastada ja leida kõige paremini toimivad kombinatsioonid. Viimaks jõudsin tulemusele, mis töötas ja mitte ainult tehniliselt, vaid ka esteetiliselt, tuues välja selle glasuuri kogu ilu.

Selle glasuuri algupära ulatub Hiina Song dünastia aegsesse perioodi (keisririigi dünastia, mis valitses 960–1279), kus viies kuulsas põletusahjus valmistati väga hinnatud savinõusid ning ühes neist kasutati peamise ja kõige tähtsama elemendina krakleeglasuuri oma kordumatute mustritega. Tavaliselt kutsuti seda Guani krakleeks; see hõlmas Guani, Ru ja Ge nõusid-anumaid, mis kõik olid imetoredad näited krakleest kui nõude kaunistamise moodusest. Hiljem omandasid jaapanlased selle Hiina meistrite tehnika ning arendasid ja täiustasid seda omal moel.

Glasuuri on kutsutud ka lumehelbe-krakleeks (Snowflake crackle), kalasoomuse- (Fish tail) ja kilpkonna-krakleeks (tortoise shell).

Tegelikult on see üpris naljakas, sest tavaliselt peetakse sellist glasuuri mõranemist defektiks, glasuuri ja savi vaheliseks konfliktis. Kuid kui see pragunemine on sihipärane ja taotluslik, siis me nimetame seda hoopis krakleeks.

Sellele vaatamata on see siiski pragunenud glasuur. Seda kantakse anumale nii paksu kihina, et lõppeks võib see olla nõudele peaaegu hävitav. Kuna glasuurikiht on nii paks, siis pragunemine ei teki mitte ainult vertikaalselt läbi glasuuri kihi, vaid ka horisontaalselt glasuuri kihi sees. Peaaegu alati on see pragunemise muster kuusnurkne, kus kujundite suurus ja kuju sõltub nii glasuurikihi paksusest, põletusest, glasuuri keemiast, glasuuri ja savi omavahelisest pingest ning paljust muust. See pinge, mis tekib glasuuri ja savi oluliselt erinevatest kahanemise omadustest ongi see, mis sisuliselt lõhub glasuuri struktuuri ning tekitab selle iseloomuliku kauni kraklee efekti.

Minu kaanega anumad on enamasti kaetud jääkraklee glasuuriga ainult väljast, tuues selle ilu silmade ette ja seespool on tavaline lihtne kõrgläikega läbipaistev glasuur. Nii jääb anumatele alles nende funktsionaalsus ning glasuur ei piira nende kasutamist mistahes otstarbeks. Siiski teen vahel ka anumaid, kausse või taldrikuid, mis on üleni selle glasuuriga kaetud.