Mulle väga meeldib teha kaanega anumaid ja toose. Mulle meeldib neid omavahel sobitada nii, et kaaned oleks tihkelt ja nii mõnigi kord on õnnestunud isegi peaaegu hermeetiline kaas nikerdada. Nii ongi jäänud kaanega anumad nendeks, mida ma pea igakord teen, kui treipingi taha istun. Väikese muigega loen alati neid postitusi, kus keegi ütleb – „I hate the lids, they are so complicated!“ Nende valmistamine pakub lihtsalt nii palju rahuldust.

Enamasti alustan mõnest lihtsast vormist. Väike tükk savi ja teen sellest topsi või toosi. See aitab kognitiivsel mälul meelde tuletada kõik töövõtted ja siirdada see oskus tagasi käte lihasmällu. Samuti aitab see tunnetada seda savi käitumist käte vahel ja selle piire. Seejärel lähen põhitegevuse juurde.

Aegajalt on siis ka toosi asemel harjutuseks tulnud mõni vaas hoopis ja teinekord olen neid vaase ka tahtlikult teinud. Pildil mõned viimased vaasid, mis tehtud mustast hispaania savist.