Seda tehnikat ma ei ole väga sageli kasutanud, ainult proovinud mõned korrad.

See “rebitud” välimus meenutab puutüve või kuivusest mõranenud maad.

Selle efekti saavutab anuma välise kihi kiire kuivatamisega, kasutades naatriumsilikaati (vesiklaas) ja põletit.

Vesiklaas kantakse anuma välisele küljele ning kuivatatakse kiirelt kuumaõhupuhuri või põletiga. Vesiklaas moodustab pinnale väga õhuse klaasja kihi. Pärast kuivatamist surutakse potikedra peal anuma külgi seest väljapoole ning väline kiht hakkab selle peale pragunema ja moodustab mõranenud tekstuuri. Kogu see tegevus on väga ajakriitiline. Kogu kuivamine peab olema just õige, väljast 1-2 millimeetrit ja seest veel piisavalt märg ning elastne. Oodates ühe minuti liiga kaua võib kogu töö raisku minna. Liiga kuiv savi ei anna enam edukalt välja suruda ja lisaks võib kogu külg katki rebeneda.

Need kaanega toosid on tehtud mustast hispaania savist ning rebitud tekstuur on peale eelpõletust täidetud valge engoobiga Valge värv toob hästi esile kogu tekstuuri ning moodustab musta saviga huvitava kontrasti. Väljast ei ole anum glasuuritd kuid seest on glasuuritud valge läikiva glasuuriga

Küsimus: Kas võiks võttagi selle üheks oma nõude valmistamise viisiks? Anna mõni kommentaar!