Mitte kõik ei ole meile näha palja silmaga. Kui vaatame taevasse, näeme taevas tähti. Aga kui vaatame läbi teleskoobi, siis avaneb hoopis uus maailm kaugetes galaktikates, moodustades kunsti meie taevalaotuses. Vaadates asju läbi mikroskoobi avaneb jälle teistsugune maailm ning me võime mõelda, et need kaks ei olegi nii erinevad.

Hoopis omalaadne perspektiiv avaneb vaadates lähedalt asju, mida me saame käes hoida. Kui tingimused on selleks soodsad, moodustuvad glasuuride aeglasel jahtumisel väikesed mikrokristallid, luues oma maailma nendele esemetele. See mänguline kunst, mis moodustub põletusahju kuumuses. Ja olgu siis selleks ettekujutuseks mis tekib, kas tähistaevas, galaktikad või kasvõi Gustav Klimti maalid.