Ma ei ole mõnda aega videoid avaldanud – või õigemini, tervelt kaks aastat.

Olen südamest tänulik kõigile, kes on minu kanalit jälginud ja minuga jäänud.

See ei tähenda, et ma poleks keraamikaga tegelenud. Küsimus oli pigem digimaailma tekitatud koormuses ja surves olla alati ning igal pool pildil. Mul oli vaja see surve maha võtta ja keskenduda lihtsalt oma käsitööle. Keraamika on aeglane kunst – see nõuab täielikku kohalolu ja igat käeliigutust hoolikalt juhtides olemist.

Siin on üks lihtne, reaalajas video väikese anuma treimisest ja viimistlemisest mustast savist. Nägin sel suvel muuseumis ühte vana anumat, millel oli selline kuju. Kuigi mu eesmärk ei olnud seda kopeerida, teadsin kohe, et tahan luua midagi, mis on inspireeritud selle lihtsast ja minimalistlikust vormist.

Kasutasin tumedalt kivinõu savi, nagu oli ka see algne vana pot (erinevalt terrakotast, mida olen enamasti näinud). Savi oli pisut jäik ja kangekaelne ning videot vaadates on näha, et ma nägin sellega vaeva. See savi ja selle poti valmistamine tuletas mulle meelde piiblisalmi Jesaja 64:7:

„Aga nüüd, Issand, oled sina meie Isa! Meie oleme savi ja sina oled meie potissepp, me kõik oleme sinu kätetöö.”

Ka meie võime olla kangekaelsed ja jäigad, kuid Meistri kätes kujundatakse meid – õrnalt, aeglaselt ja järjekindlalt –, kuni võtame vormi, mida Ta soovib, saades Tema käte läbi elu kandvaks anumaks.